If you're not living on the edge...

... you take up too much room
The thing is, from now on, I'll try to take as few room as possible.
Nora, I really want to write my blog in english, but I have a feeling, I'm not qualified enough. So I guess, we have to talk more on Skype (and you have to use more your FB!!!)
Igatahes, täna on selline tuju, et tahaks kangesti klõbistada ja oma esimese sissekandega ühele poole saada. Haha... ja juba esimeste ridade juures ma tunnen, et sellest blogitamisest tuleb üks igavene sisemine heitlus, sest tahaks ju hullult originaalne ja vaimukas ja ja ja... noh, tahaks ju äge olla :D Mh, ja siis mulle tuleb meelde Piibe Californication, mis seda kõike oli :D Kurjam küll.
Minu äralennuni on jäänud siis ligi 10 päeva. Ees on ootamas unetud ööd. Juba eile ärkasin oma viis korda üles, tuli kiiresti põlema, paber ja pliiats kätte ja kirja, mida kõike on vaja enne minekut korraldada. Arvestades, et tegemist on sama blondiiniga, kes ma gümnaasiumi ajal olin, võib arvata, et kõige planeerimiseks ja ettenägemiseks on vaja topeltjõudu (pluss pabereid ja pastakaid). Siinkohal tahaksin ma tervitada Triinu ;) :D :D
Tundub, midagi üliolulist mul täna teada anda ei ole. Seega lisaksin väikese tähelepaneku, mida tegelikult on üpris piinlik tunnistada. Aga juhtus nii, et ükspäev vaatasin ma kõik Twilighti osad ära. Miks Kristen Stewart oma suud kunagi kinni ei pane???!!!! See hakkas mind lõpuks nii jubedalt häirima. Üritasin küll endale sisendada, et Liis, rahune, vaata talle silma, vaata talle silma... aga no, ei aidanud. Ja teile, mu kallid sõbrad, pean ma ütlema, et järgmine kord kui seda armsat saagat vaatama juhtute, hakkab teid täpselt sama asi häirima! Cheers! ;)

Ja tänasesse õhtusse selline väike muusikapala, mis on hetkel üks minu lemmikutest :)