Natuke viimasele postitusele lisaks

Lugesin täna kusagilt uudist, et Euroopas tõotab tulla erakordselt soe suvi. Aga loodetavasti see ikka nii soe ei ole kui meil siin Austraalias!
Eelmise blogipostituse juures, kui mainisin, et mul käisid külas rootsi tüdrukud, jäi mul mainimata üks oluline tõik. Mulle sai selgeks, miks reisides on vaja kindlasti teha tervisekindlustus. Moa ja Maria on oma aega Austraalias veetnud aktiivselt ja ekstreemselt. Juhtus siis nii, et nad läksid sukelduma. Moa hüppas vette, aga kapten ei olevat seda tähele pannud ja pani miskipärast tagurpidikäigu sisse. Ja tüdruk jäi propelleri vahele. Muidugi hakkas ta täiest kõrist karjuma ja ta vinnati üsna kiiresti pardale tagasi, aga need haavad, mis ta mulle näitas olid ikka päris jubedad. Nüüd nad saavad vaikselt edasi reisida, aga igas uues kohas peab ta arsti juures kontrollis käima ja õmblusi välja võtma. Samas läks tal ikkagi ülimalt hästi, et oma kätest/jalgadest ilma ei jäänud ja noh, tegelikult oleks see võinud ikka päris õnnetult lõppeda.

Eelmisel korral jäid ka pildid Byron Bayst lisamata. Parandan vea. :)

Sibavad sama kiiresti kui ämblikud. Natuke jube oli.

Õnnelikud inimesed, kes seal üleval elavad. Ühele poole jääb ookean, teisele poole jõgi.

Tüüpiline tänav Byronis. Hipidest pungil. Äge. 

Ükspäev käisin Maria (korterinaabriga) ja tema sõpradega niisama istumas. Pildil on ülihea Strawberry Chocco-Latte. Point oli siis see, et ma olin nii õnnelik, kui ma selle lõpuks kätte sain (see oli päris kallis ka, 18 dollarit tervelt), et minule üsna omaselt, ajasin kogu kraami lihtsalt laua peale ümber. Nutta või naerda? Õnneks oli meie nn ettekandja ka antud koha omanik ja ta tegi mulle tasuta uue joogi. Ju tal hakkas siis kahju minust :)

Vahepeal sai Liia aastakese vanemaks. Ja ta on ka uude kohta kolinud. Wau, see uus elamine on übersuur ja võimas, basseini ja spa-ga. 25ndal käisin ära tema sünnipäeval ja soolaleivakal. Õhtu tipphetk oli vast karaoke (haha, märksõnadeks siis valjusti ja valesti). Ei, tipphetkedeks olid vist pigem ikka need kolm erinevat sorti juustukoogi tükikest, mida ma mõnuga sõin :) Wii konsool võimaldas õnneks natuke kaloreid maha ka tantsida. Vahepeal on mul tunne, et ma olen siin maal ikkagi veel väikest sorti tulnukas. Näiteks see, et lisaks Liiale pidas oma sünnipäeva ka Warren. Ma olin teda varem vaid ühe korra kohanud, aga kuna ta elab samas kohas ja tähistas samuti sünnipäeva, siis mõtlesin, et pudel alkoholiga külakostiks ei ole midagi erilist. Austraallased naersid mind täiesti välja ja ütlesid, et ma olen imelik, justnagu tahaksin talle pudelit viies muljet avaldada. Ma ei tea, minu arvates oleks see justkui elementaarne viisakus? 

Eile käisin niisama Surfersis jalutamas. Ja ma leidsin enda uue lemmikpaiga. 

Eriti hästi näha ei ole, aga jõe/oja keskel on väike saareke ja saarele viivad kaks mõnusat väikest silda.

Üldises mõttes üritan tubli, tervislik ja sportlik olla (vahelduva eduga). Ja võib-olla tooksin välja ka asjaolu, et ma sain ühest oma suurest hirmust üle ja hakkasin koos teistega SingStari laulma. Alguses ma keeldusin kategooriliselt, sest enda häält laulmas kuulda on kole-kole (aga nüüd ma tean, et isegi kui mu hääl on masendavalt mehine ja kriiskav, siis viisi ma ikka enam-vähem pean ja mu skoorid ei olegi kõige hullemad). 

Järgmine postitus ilmselt juba maikuus :)