Plirts-plärts, käes on märts!

Tere, poisid ja tüdrukud :) Tänasest päevast on kujunemas jälle vast üks vähese produktiivsusega päevakene. Mitte, et see halb oleks. Kui ridade vahelt lugeda, siis see tähendab seda, et sellest tuleb lihtsalt üks chill lebotamise päev. Jei, jube mõnus.
Aga ma olen vahepeal natukene tublim ka olnud. Esmaspäeva hommikul korjas mind peale Liia eksmees, kelle restosse ma sain ettekandjatööd praktiseerima minna. Kuna see asub minu elukohast päris kaugel, siis mul on ise sinna suhteliselt võimatu saada. Aga koht on äge. Resto ise on "Black Angus" ja ta asub Sanctuary Cove'is. See peaks olema siis selline koht, kus elavad rikkad ja kuulsad ja ilusad inimesed. Kohe sisse astudes oli ikka aru saada, et see koht on kergelt peenem kui mõned teised väikesed putkakesed Surfersis. Esimene päev oli pikk ja väsitav. Palju oli uut õppida. Klientidega väikest small-talki ma veel väga ei praktiseerinud ja tellimusi vastu veel väga ei võtnud. Iseenesest ei oleks see ju raske, aga kui menüüd nägin, siis oli küll väike kõha kurgus. Menüü on hiiglaslik ja pooli sõnu ma sealt esialgu välja ei lugenudki, hääldusest ei saa juttugi olla. Kuna tegemist on liharestoraniga (steak house), siis tuleb tõdeda, et ka lihtsamat sorti ingliskeelsed väljendid on mulle tundmatud. Näiteks ei teadnud ma varem, mida kujutavad endast sirloin- või eye fillet. Ilmselgelt ei ole ma ennast senini loomaliha siseeluga piisavalt kursis hoidnud. Esimene tööpäev kestis 11 tundi. Teine päev oli poole lühem, aga asi hakkas endast juba selgemat pilti kujutama. Pluss teisel päeval tuli tööle üks vanem prantsuse baarmen. Ta peaks olema siis kõige bossim baarmen selles restos. Ta tuli sinna, tutvustas end, hakkas hästi kiiresti näitama ja ütlema mis ma tegema pean. Mulle sobis see kuidagi superhästi. Ta ei olnud ülbe ega üleolev. Ta ise tegi ka kõiki neid asju kaasa, aga asi oli tema käes kuidagi über hästi organiseeritud. Kahju, et ta nüüd pikemaks ajaks Prantsusmaale läheb, tema käe all tahaks küll ennast veel harida. Mmmm... ja selline asi ka siis, et kuna esimene tööpäev oli nii pikk, siis sain tasuta süüa. Esimest korda elus õnnestus mul saada oma veisefilee tükk kuumalt kivilt. See nägi siis välja nii, et köögis küpsetati liha minimaalselt ja see serveeriti hästi kuumal kivil. Lauas sain ise oma tükki küpsetada. No, ja see maitses ikka uskumatult hästi. Päriselt ka. Ma ei tea, ilmselt on Eestis ka ikka midagi sellist näha, aga ma ise ei ole küll varem kokku puutunud.
Eile sain kokku ühe teise Liia tuttavaga. Fotograafiga Jaapanist. Tal on hetkel käsil selline projekt, kus ta soovib jäädvustada võimalikult palju eri rahvustest inimesi. Tal oli ruumi veel ühe Eestist pärit tüdruku jaoks. Seega kasutasin kohe juhust ja sain ennast väikesele fotosessioonile kaubeldud. Paar päeva varem sain ka juba temaga juba kokku, et tema varasematele töödele silma peale visata. Paari nädala pärast saan vist ise ka need pildid kätte, eks see siis näha ole, kas ma julgen midagi FB-sse üles riputada või mitte. Aga üldine tendents on ikka see, et ma loodan laivis parem välja näha kui piltidel, sest kaamera mind miskipärast eriti ei armasta. Elame näeme.
Sain endale ka 30-päevase voucheri lõbustusparki, veemaailma ja kusagile veel. Saan seda kasutad kuu aja jooksul nii palju kui tahan. Haha, saan oma hääle vast kähedaks karjuda.
Musid-kallid-paid!